Untsakad - Eesti Leegion䲩de Laul Lyrics

Oli kodu meil sisemaa põldudevöös,
Või ranniku liivasel rannal,
Või saarel kus vihane tormidesööst
K䩳 p䥶al ja ööl meie kannul.
Me tulnud ja moodustan'd terasest kee,
Mees mehega sammu siin astub.
Ja kõigil on ühine eesm䲫 ja tee:
K䥳 relvaga vaenlase vastu.
Me leegion saammub ja kindel on ta rüht,
Sest kohustus püha meil t䩴a.
Eesti tulevik see meie kõikide siht,
Mille eest tuleb surra või võita.
Siin rahvas rahvale ulatan'd on k䥤
Ja ühiselt kantakse raskus.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd j䤢
Me relvade h䶩tav vastus!
Sinu silmis küll pisaraid n䧩n mu neid,
Kui lahkudes hoidsin su k䳩.
Kord tagasi tulen ja kuivatan neid,
Tean, oodates sina ei v䳩.
Kuid tahan, et naeratad mul püstip䩬
Ma naeratan sinule vastu.
Kui vaimus mu kõrval sa vaprasti k䩤,
Siis rõõmsamalt riviski astun.
Me leegion sammub ja kindel on ta rüht,
Sest kohustus püha meil t䩴a.
Eesti tulevik see meie kõikide siht,
Mille eest tuleb surra või võita.
Siin rahvas rahvale ulatan'd on k䥤
Ja ühiselt kantakse raskus.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd j䤢
Me relvade h䶩tav vastus!
Meie kodudest üle k䩮'd raevutsev tuul,
Neist kiskunud tütred ja pojad.
Ent võitleme seni kui rauas on kuul
Ja neile tee avat' on koju!
Kord teostub see kindlast, ühinen'd siis
Kõik eestlased kodumaa pinnal.
Seal võidukaist lauludest kajamas hiis:
See võitlus on v䤲inud hinna!
Me leegion sammub ja kindel on ta rüht,
Sest kohustus püha meil t䩴a.
Eesti tulevik see meie kõikide siht,
Mille eest tuleb surra või võita.
Siin rahvas rahvale ulatan'd on k䥤
Ja ühiselt kantakse raskus.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd j䤢
Me relvade h䶩tav vastus!