See tuba, see tuba on vaevu veel alles mu peas,
Kuid alles ikkagi.
Ja sa kutsusid, kutsusid: "istu mu kõrvale,"
Punase diivani peale.
Mul oli natukene ebamugav ja piinlik olla seal.
Sa teadsid, mis mu hinge peal,
Kuid su silmade lahkus tõi rahu ja veenis mind jääma
Ning liituma su palvega.
Jumal!
Sõrmed palveks sõlme seon.
Jumal,
Kas parandaksid minu vead?
Ma ei teadnud, ei teadnud, kas aitas see mind või ei.
Mul usust puudu jäi.
Ja siiski, ja siiski see hetk mulle meelde jäi,
Salapaik mu hinges.
Tahaks öelda aitäh, et mind hoidsid ja rohkem veelgi,
Kuid sa pole enam meie seas.
Nüüd vahel mõtetes istun ma jälle seal diivanil
Ja sõrmed palveks seon.
Jumal,
Kas sa kuuled minu häält?
Jumal,
Kas ma sind veel näen?
On usk must mööda läinud.
Olen oma rada käinud.
Kas paljust ilma jäin ma
Või mu leekiv põõsas oligi
See,
Kui me põimisime käed.
See
Meelest mul ei läe.
Jumal
Oli kohal seal.
Minu jaoks
Oli sinus ta.